M itu korda sa oled õhtuti vaadanud oma teleka ees istuvat meest ja mõtelnud endamisi: see siis ongi see päris elu, millest sa väiksena unis...
See siis ongi see täiskasvanute elu: mustad nõud, söögitegemine, pesu pesemine, laste kasvatamine, tolmu pühkimine.
Ja nii iga päev.
Töö, lapsed, kodu. Ja teleka ees istuv mees.
Tegelikult oled sa ju õnnelik, sest see on su pere.
Aga sa tahaksid kasvõi korrakski, et tuleks mõni haldjas muinasjutust ja võluks sulle selga ilusa kalli kleidi, millest sa nii kaua unistanud oled aga mida sa ilmselt kunagi osta ei suuda, jalga kenad kingad, mida sa ohates imetlenud oled. Ja kaela kalli kee.
Et maja ees ootaks sind uhke auto, mis viiks su nädalavahetuseks romantilisele väljasõidule.
Et sa saaksid korrakski elada seda elu, nagu sa seda ajakirjades näeks, et ununeksid igapäevamured ja et su südames elustuksid väikese tüdruku unistused, mis seal kunagi olid. Sest oma südames oled sa ju ikka see väike tüdruk, kes tahaks ka olla printsess.
Kes vajab romantikat.
Küünlaid ja lillekimpe.
Ja tunda, et ta on naine.
.png)
Kommentaare ei ole