1. Me oleme unustanud naturaalse maailma. Viimaste sajandite jooksul on inimkond loodusest eemaldunud. Me oleme avastanud, rüüstanud, tarbin...
Viimaste sajandite jooksul on inimkond loodusest eemaldunud. Me oleme avastanud, rüüstanud, tarbinud ja katsunud kontrolli alla võtta loodust selleks, et rahustada oma hullu enesekeskset ahnust. Me oleme katsunud eemalduda elu normaalsest keskusest. Me oleme unustanud, kuidas kuulata ja mõista maa ja elu naturaalseid tsükleid - märke ja keeli. Me oleme unustanud tee loodusesse ja elada harmoonias oma keskkonnaga.
2. Me oleme unustanud ühenduse kosmose ja eluga.
Eemaldumise käigus oleme me unustanud, et me oleme oma olemuses tihedalt seotud universumiga ja selle loomuliku tsükliga. Mõned suguharud kes jätkavad vanade traditsioonide järgimist, on alal hoidnud selle ühenduse ja austavad seda. Meile aga on jäänud mahajäetuse tunne, mille tagajärjel tunneme me end tasakaalutuna ja haigustele vastuvõtlikena.
3. Me oleme unustanud oma vanad tarkused.
Me oleme unustanud oma antiikaja tarkused. Pidevalt uute teadustööde otsingutel oleme me unustanud tarkuse ja oskuse südant avada. Me oleme unustandu esiisade tarkused, mis meile edasi kanti nende poolt, kes oskasid elada harmoonias universumiga.
4. Me oleme unustanud oma unistused ja tee.
Olles kõrvale kaldunud oma sisemisest rajast, oleme me unustanud unistada elust. Me oleme unustanud, et me võime oma unistusi ellu viia.
5. Me oleme unistanud oma eesmärgi.
Liiga kaua oleme me olnud ümbritsetud lärmist, kärast ja mürast, kõigest sellest, mis kaldub meid kõrvale meie tõelisest eesmärgist. Me oleme selle unustanud. Me oleme unustanud sisemise sära, iseenda.
6. Me oleme unustanud, et kõik on armastus.
Me oleme unustanud, et kõige alus on armastus ja ilma selleta ei saa miski eksisteerida.
7. Me oleme unustanud andestada.
Meile tehakse selgeks, et me ei ole ühendatud teistega, et me ei ole üks, vaid igaüks eraldi ja sellepärast ei pea me vajalikuks andestada.
8. Me oleme unustanud olla vabad.
Ära unusta seda: meid on loodud selleks, et olla vabad.
Me oleme sündinud ja kasvanud reaalsuses, kus vabadus on ainult mõiste. Me kanname hirmu ahelaid ja valesid ideesid, valesid ideoloogiaid, materiaalset tasu ja peame taluma reegleid ja sedusi, et kaitsta kellegi huve. Meid on pandud unustama, et me oleme vabatahtlikud näitlejad. Me võiime olla need, kes me tahame olla.
9. Me oleme unustanud oma tõelise jõu ja võimu.
Hirmus elades oleme me unustanud, kui suur võim meil tegelikult on. Me oleme unustanud oma tahte ja soovi muuta reaalsust. Me oleme olnud kui pimedad, järgides automaatselt teisi.
10. Me oleme unustanud mineviku õppetunnid.
Hoolimata ajaloo õppetundidest ei ole me midagi õppinud ja kordame ikka samu vigu. Me ei saa tunda end süüdi inimkonna poolt korda saadetud vigade pärast minevikus aga me oleme peame neid meeles pidama, et see ei korduks.
11. Me oleme unustanud lihtsuse.
Inimelu on muutunud keeruliseks. Meid paeluvad esemed vitriinil. Me oleme unustanud, kuidas olla lihtne ja mis on lihtsus. Elu on lihtne. Lihtsus tähendab eemalduda kõigest, mis ei ole vajalik.
12. Me oleme unustanud usaldada, uskuda ja rõõmu tunda.
Elu ei paku meile enam võlu. Me oleme unustanud rõõmustada väikeste asjade üle. Elu ime üle. Meie küünilisus ja skeptilisus maailma vastu on aidanud meil kaotada enesekindluse iseendasse. Me oleme unustanud uskuda. See on võib-olla kõige suurem tragöödia. See nõrgendab vaimu ja muudab hinge vaesemaks.
ليست هناك تعليقات