U mbrohul pole palju aega vaja selleks, et peenraid vallutada. Ja niipea, kui rohitsemine on tehtud, ilmub umbrohi sama ruttu tagasi, hoolim...
Umbrohul pole palju aega vaja selleks, et peenraid vallutada. Ja niipea, kui rohitsemine on tehtud, ilmub umbrohi sama ruttu tagasi, hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest.
Kuidas umbrohuga lõpuks ometi ühele poole saada?
Päikese ja ilusa ilma tulek toob kaasa omajagu probleeme aednikule, sest see on just see hetk, mil umbrohi lokkama hakkab. Hävitustöö on seda suurem, kui mitte midagi enne kevade algust selle vastu ette pole võetud.
Õnneks on olemas mitmeid vahendeid, millega umbrohu vastu võidelda.
Esimene võimalus on ise rohitseda, võttes appi kõpla. Selle meetodi eelis on selles, et umbrohi saab eemaldatud koos juurtega, seega tagasi nii palju ei kasva. Arvestada tuleb aga sellega, et töö on kaunis raske ja aeganõudev, eriti kui tegemist on suure maatükiga. Pealegi rohida tuleb üsna sagedasti.
Ära kasuta umbrohutõrjeks keemiat, võtta appi bio!
Tõhusat abivahendit otsides oled sa kindlasti vaadanud keemiliste tõrjevahendite poole. Loomulikult on herbitsiididega, eriti just glüfosaadiga tulemus suurepärane ja väga rahuldav, võib isegi öelda - radikaalne! Ainult et kahjuks on seal ka teine külg, selliste toodete kasutamine on kahjulik koduloomadele, putukatele, aias elavatele mikro-organismidele. Ja rääkimata sinu enda tervisest, ümbruskonna saastmisest, kahjulikust mõjust maapinnale ja põhjaveele. Lisaks sellele rahvusvaheline vähiuuringute keskus, mis kuulub maailma terviseorganisatsiooni, teatas 20. märtsil 2015, et need tooted on klasseeritud 2A kategooriasse, mis tähendab "võimalikult kantserogeenne". Iga oma valik seega.
100% looduslik umbrohutõrjevahend, mis koosneb veest, äädikast ja soolast.
Looduslikke alternatiivvahendeid on olemas palju. Neid vahendeid võib igaüks ise valmistada, koostisained on odavad ja enamikul kodus olemas olevad. Nagu näiteks valge äädikas. Äädikat kasutatakse puhastusvahendina ja toidutegemise juures.
Tänu oma suurele happelisusele võib äädikas mõjutada mulla viljakust. Sellepärast on oluline teda lahjendada soolaveega.
Ideaalselt tuleks võtta:
5 l vett
1 kilo joodisoola
200 ml valget äädikat
Kasta selle seguga umbrohtu, lase mõjuda ja kui umbrohi tõmbub kollaseks ja hakkab närtsima, tuleb ta lihtsalt välja tõmmata.
Mõned võivad väita, et isegi väikses koguses sool omab mullale steriliseerivat efekti. See on tõsi ainult siis, kui seda suurtes kogustes kasutada.
Teised looduslikud tõrjevahendid, mida kasutatakse: kartulite keeduvesi ja nõgeseleotis.
Keev kartulite keeduvesi on samasuguse efektiga. Ära vala seda ainult oma lilledele ja köögiviljadele.
Muidu võib ka katsetada peiulillega, millest umbrohi eemale hoiab.
Nõgeseleotist aga, mida palju kiidetakse, ei ole väga soovitatav kasutada. Nõgeseleotis sisaldab rikkalikult lämmastikku ja võib muutuda taimedele mürgiseks ning täita mulla nitraatidega. Sellepärast ei ole nõgesevett soovitav suurtes kogustes kasutada, eriti puhtal kujul.
Kuidas umbrohuga lõpuks ometi ühele poole saada?
Päikese ja ilusa ilma tulek toob kaasa omajagu probleeme aednikule, sest see on just see hetk, mil umbrohi lokkama hakkab. Hävitustöö on seda suurem, kui mitte midagi enne kevade algust selle vastu ette pole võetud.
Õnneks on olemas mitmeid vahendeid, millega umbrohu vastu võidelda.
Esimene võimalus on ise rohitseda, võttes appi kõpla. Selle meetodi eelis on selles, et umbrohi saab eemaldatud koos juurtega, seega tagasi nii palju ei kasva. Arvestada tuleb aga sellega, et töö on kaunis raske ja aeganõudev, eriti kui tegemist on suure maatükiga. Pealegi rohida tuleb üsna sagedasti.
Ära kasuta umbrohutõrjeks keemiat, võtta appi bio!
Tõhusat abivahendit otsides oled sa kindlasti vaadanud keemiliste tõrjevahendite poole. Loomulikult on herbitsiididega, eriti just glüfosaadiga tulemus suurepärane ja väga rahuldav, võib isegi öelda - radikaalne! Ainult et kahjuks on seal ka teine külg, selliste toodete kasutamine on kahjulik koduloomadele, putukatele, aias elavatele mikro-organismidele. Ja rääkimata sinu enda tervisest, ümbruskonna saastmisest, kahjulikust mõjust maapinnale ja põhjaveele. Lisaks sellele rahvusvaheline vähiuuringute keskus, mis kuulub maailma terviseorganisatsiooni, teatas 20. märtsil 2015, et need tooted on klasseeritud 2A kategooriasse, mis tähendab "võimalikult kantserogeenne". Iga oma valik seega.
100% looduslik umbrohutõrjevahend, mis koosneb veest, äädikast ja soolast.
Looduslikke alternatiivvahendeid on olemas palju. Neid vahendeid võib igaüks ise valmistada, koostisained on odavad ja enamikul kodus olemas olevad. Nagu näiteks valge äädikas. Äädikat kasutatakse puhastusvahendina ja toidutegemise juures.
Tänu oma suurele happelisusele võib äädikas mõjutada mulla viljakust. Sellepärast on oluline teda lahjendada soolaveega.
Ideaalselt tuleks võtta:
5 l vett
1 kilo joodisoola
200 ml valget äädikat
Kasta selle seguga umbrohtu, lase mõjuda ja kui umbrohi tõmbub kollaseks ja hakkab närtsima, tuleb ta lihtsalt välja tõmmata.
Mõned võivad väita, et isegi väikses koguses sool omab mullale steriliseerivat efekti. See on tõsi ainult siis, kui seda suurtes kogustes kasutada.
Teised looduslikud tõrjevahendid, mida kasutatakse: kartulite keeduvesi ja nõgeseleotis.
Keev kartulite keeduvesi on samasuguse efektiga. Ära vala seda ainult oma lilledele ja köögiviljadele.
Muidu võib ka katsetada peiulillega, millest umbrohi eemale hoiab.
Nõgeseleotist aga, mida palju kiidetakse, ei ole väga soovitatav kasutada. Nõgeseleotis sisaldab rikkalikult lämmastikku ja võib muutuda taimedele mürgiseks ning täita mulla nitraatidega. Sellepärast ei ole nõgesevett soovitav suurtes kogustes kasutada, eriti puhtal kujul.
.png)
.png)
Kommentaare ei ole