V ähist naine ja Kaljukitsest mees vajavad mõlemad turvalisust aga kumbki omal moel. Suhtlemine on sellepärast selle suhte võtmeks. ...
Vähist naine ja Kaljukitsest mees vajavad mõlemad turvalisust aga kumbki omal moel. Suhtlemine
on sellepärast selle suhte võtmeks. Selle paari elu kulgeb üldjoones kahes hästi eristatavas ajas. Alguses on kõik suurepärane ja tore, sest nad täiendavad mõningal määral üksteist ja see on kena. Kaljukitsest mees on liigutatud Vähist naise graatsia ja õrnuse ees, talle meeldib naise tundlikkus. Naine on alati valmis meest ära kuulama ja rahustama oma armasamat, vabastades teda piinavatest muredest, mis meest painavad. Naist jälle liigutab mehe tunnete sügavus ja siirus. Aga, aastate möödudes see idüll hakkab kaduma: Vähist naine leiab korraga, et ta mees on liiga paindumatu ja Kaljukitsest mees leiab tõenäoliselt, et ta naine on lapsik.
Kui Kaljukits suudab pakkuda oma kaaslasele stabiilsust ja materiaalset turvalisust, oma tunnete välja näitamisega jääb ta hätta. Vähil on aga vaja eluliselt, et teda armastaks ja hellistataks selle poolt, kelle ta endale kaaslaseks valis ja see on just see turvalisus, mida ta vajab. Ta ise oskab hästi oma kiindumust ja tundeid välja näidata hoolimata mehe külmast ja eemalolevast hoiakust. Aga pikapeale ta väsib, kui ta mitte midagi vastu ei saa. Sellepärast on vaja, et mees teeks sammu tema poole ja õpiks end paremini väljendama. Üldises joones moodustavad nad seega kinnise suhte, kus dialoogidel on raske areneda. Suhtlemine on sellepärast kõige olulisem, et see suhe jääks püsima.
Kommentaare ei ole