Neli küünalt

Foto: unsplash Neli küünalt   Neli küünalt põlesid aeglaselt. Ümberringi oli vaikus nii suur, et oli kuulda seda mida küünlad omav...

Foto: unsplash

Neli küünalt

 

Neli küünalt põlesid aeglaselt.

Ümberringi oli vaikus nii suur, et oli kuulda seda mida küünlad omavahel rääkisid.

Esimene ütles: "Mina olen rahu. Aga mitte keegi ei suuda mu leeki põlevana hoida. Ma kardan koguaeg, et kustun."

Ja ta leek vaibus tasakesi kuni kustus lõplikult.

Teine küünal ütles: " Mina olen usk. Kuna mind enam vaja ei ole pole minu leegil ka enam mingit tähtsust. "
Kui ta oli rääkimise lõpetanud kustutas vaikne tuuleõhk ta leegi.

Kurvalt võttis kolmas küünal omakorda sõna: " Mina olen armastus. Mul ei ole jõudu, et põleda. Inimesed jätavad mu kõrvale ja ei saa aru minu tähtsusest. Nad unustavad armastada isegi oma lähedasi."

Ja ootamata edasi kustus ta leek..

Korraga astus ruumi üks laps. 
"Miks te kustunud olete, Te peate põlema lõpuni."
Ja seda öeldes hakkas ta nutma.

Nüüd oli neljanda küünla käes rääkida:
"Ära karda, lapsuke. Niikaua, kuni minu leek pole kustunud, suudame me süüdata ka teised küünlad, mina olen lootus."

Säravate silmadega võttis laps lootuse küünla ja süütas selle abil kolm teist küünalt.