A afrikast pärit igihaljas liilialine. Rahvameditsiinis on aaloet kasutatud väga mitmesuguste haiguste puhul. Mida vanem on aaloe, seda ...
Seda mahla on kasutatud seespidiselt mao ja sooltepõletike raviks (sapi- ja maksahaigetele pole soovitav).
Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale.
Aaloe- ja teelehemahl ning linaseemnekeedis, kõiki võrdselt. Juua 1 sl segu iga söögi alla. Aitab kaksteistsõrmiksoole haavandite, maokatarri ja haavandtõve korral. Rahvas on seda segu kasutanud edukalt maovähi korral.
Aaloemahl, kibuvitsamarjasiirup, kõrvenõgeselehed üle kl keeva veega, jahutada, kurnata ja lisada samapalju siirupit ja mahla ning juua 1/3 kl verevaesuse korral. On edukalt kasutatud leukeemia raviks ja laste vereloomehaiguste puhul.
Aaloemahl 1 sl, sibulamahl 1 sl, mesi 1 sl, saialilleõied 1 peotäis, 40° alkoholi 1 teeklaas. Saialilleõied valada üle alkoholiga, lasta seista 2 nädalat soojas kohas, siis lisada ülejäänud komponendid, loksutada ja hoida jahedas kohas. Segu võtta 2-3 korda päevas 15 - 20 tilka. Veresoonte lupjumise, vanadusnõrkuse, nägemishäirete, aju verevarustuse puudulikkuse ja mitmete verehaiguste korral.
Aaloemahl segada meega (võrdsetes osades) salviks ja kergelt soojendada. Aitab vanade raskesti paranevate, eriti põletikuliste haavandite raviks. Pärast haavandite puhastamist määrida segu õhukese kihina peale. Pletikulised nähud kaovad ja paranemine toimub silmanähtavalt. Mähiseid teha ülepäeviti.
Allikas: Koduapteek
.png)
Kommentaare ei ole