K ilpnäärme alatalitlus, kilpnäärme hüpotüreoidism, Morbus Basedow, Hashimoto tõbi või isegi vähk - kilpnäärme probleeme esineb paljudel i...
Kilpnäärme alatalitlus, kilpnäärme hüpotüreoidism, Morbus Basedow, Hashimoto tõbi või isegi vähk - kilpnäärme probleeme esineb paljudel inimestel, enamasti puudutab see probleem naisi.
Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Ta koosneb kahest sagarast, mis on omavahel ühendatud väikese sillakesega. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust.
Kilpnäärme töö sõltub hormoonide sisaldusest veres. Kui neid on liiga palju, lõpetab kilpnääre uute hormoonide tootmise. Kui aga nende tase langeb, alustab ta uuesti tööd. Sellele regulatsioonile aitab kaasa ka hüpofüüs, mis toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni, ja selle hulga muutus veres näitabki kilpnäärmele, kuidas toimida. (allikas: http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=113)
Kilpnäärme roll on fundamentaalne, sest tal on mitu olulist ülesannet. Kilpnääre on inimkeha tõeline soojusetehas, ta toodab kõikideks tegevusteks vajalikku energiat.
Läbi T3 (türoksiin) ja T4 ( trijoodtüroniini) hormoonide, mida ta verre eritab, on kilpnäärmel palju funktsioone kehas: aju ja emotsioonid, süda, lipiidide ehk rasvade tarbimine ja kolesterool, veresuhkur ja insuliini tootmine, lihased, luud, nahk, juuksed, küüned, imuunsüsteem ja libiido.
Pole siis ime, et kilpnäärme kahjustused võivad puudutada organismi, kui on tegemist kilpnäärme ületalitlusega või kui vastupidi võtab ta meilt kogu viimasegi energia, kui kilpnääre on liiga aeglane.
Siin aitab parem kilpnäärme tundmine, oskamine kilpnäärme eest hoolt kanda ja ära tunda sümptomeid, see võib vältida tõsisemaid kahjustusi, mis toob endaga kaasa kogu elu kestva ravi.
Lisaks geneetilistele soodumustele aitab kilpnäärme probleemide tekkele kaasa ka meie eluviis, alustades stressi taluvusega, suitsetamise, ümbruskonna saastega ja toitumisharjumisega.
Mõned taimed võivad pidurdada või aktiveerida kilpnääret. Nende tundmine aitab neid kasutada või siis vältida, kui teil on probleeme kilpnäärme kerge ületalitlusega või hüpotüreoidism. Mõõdukus ja ettevaatus on olulised, sellepärast esimeste sümptomite avastamise puhul on kõige targem minna ja konsulteerida arstiga.
Stressi täis elu, lisaks sellele hormonaalsed muutused ja kõikumised (menstruatsioonitsükkel, rasedus, menopaus) naistel viivad sageli kilpnäärme ülekoormuseni ja võivad kaasa tuua kilpnäärme ületalitluse. Enne selleni jõudmist, on mõned sümptomid, mis võivad sellele viidata, nagu kergesti ärritatavus, hüperaktiivsus, unetus, kiirenenud südamelöögid, kõhulahtisus, kaalu kaotus, lihaste nõrkus, katkised juuksed, kuumahood, mida saadab janu või sagedane higistamine ja libiido langus. Kui teil esinevad need sümptomid, peaksite te konsulteerima arstiga.
Nii kaua aga on hea tunda taimi, mis aitavad pidurdada kilpnääret. Paljud neist leiduvad meie igapäevasel toidulaual, nagu kapsas ja kõik ristõielised (brokoli, brüsseli kapsas, valge peakapsas, lehtkapsas) millel on peamine koht nende taimede seas, samuti ka mais mis pidurdab mõõdukalt kilpnääret samal ajal toimides ka põletikuvastaselt. Naeris, bataat, mädarõigas ja kaalikas võivad samuti kaasa aidata kilpnäärme rahustamisele, samuti ka sibul, millel on tähtis hüpoglütseemiline roll.
Harilik parkhein (Lycopus europaeus) on üks taimedest, mis võib aidata algava kilpnäärme ületalitluse korral. Lisaks oma toimevõimele kilpnäärme juures, pidurdab ta samuti sugunäärmete aktiivsust, mis on otseselt seotud kilpnäärmega.
Väsinud kilpnäärme aitamine.
Kilpnäärme alatalitluse esimesed sümptomid võivad olla väsimus ja jõuetus, kaalutõus, suurenenud külmatunne, mäluprobleemid, juustelangus... Selliste sümptomitega tuleks arstiga konsulteerida ja vältida toiduaineid, mis võivad pidurdada kilpnäärme talitlust (kapsas, bataat...) Mõned toiduained ja taimed võivad aga kilpnääret stimuleerida, nagu küüslauk. Vetikatel, nagu põisadru või pruunvetikatel on samuti ravivad omadused, samuti ka kaer ja aedsalvei, mida tuleb tarbida suure ettevaatlikusega ja arsti soovitusel. Sellepärast, et need viimased (kaer ja aedsalvei) on östrogeensed mida tuleb vältida kantserogeensel pinnal. On oluline teada, et kilpnääre on meie hormoonsüsteemi lahutamatu osa, tõeline keha orkestrijuht, mis reguleerib kellatäpsusega oma funktsioonid.
Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Ta koosneb kahest sagarast, mis on omavahel ühendatud väikese sillakesega. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust.
Kilpnäärme töö sõltub hormoonide sisaldusest veres. Kui neid on liiga palju, lõpetab kilpnääre uute hormoonide tootmise. Kui aga nende tase langeb, alustab ta uuesti tööd. Sellele regulatsioonile aitab kaasa ka hüpofüüs, mis toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni, ja selle hulga muutus veres näitabki kilpnäärmele, kuidas toimida. (allikas: http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=113)
Kilpnäärme roll on fundamentaalne, sest tal on mitu olulist ülesannet. Kilpnääre on inimkeha tõeline soojusetehas, ta toodab kõikideks tegevusteks vajalikku energiat.
Läbi T3 (türoksiin) ja T4 ( trijoodtüroniini) hormoonide, mida ta verre eritab, on kilpnäärmel palju funktsioone kehas: aju ja emotsioonid, süda, lipiidide ehk rasvade tarbimine ja kolesterool, veresuhkur ja insuliini tootmine, lihased, luud, nahk, juuksed, küüned, imuunsüsteem ja libiido.
Pole siis ime, et kilpnäärme kahjustused võivad puudutada organismi, kui on tegemist kilpnäärme ületalitlusega või kui vastupidi võtab ta meilt kogu viimasegi energia, kui kilpnääre on liiga aeglane.
Siin aitab parem kilpnäärme tundmine, oskamine kilpnäärme eest hoolt kanda ja ära tunda sümptomeid, see võib vältida tõsisemaid kahjustusi, mis toob endaga kaasa kogu elu kestva ravi.
Lisaks geneetilistele soodumustele aitab kilpnäärme probleemide tekkele kaasa ka meie eluviis, alustades stressi taluvusega, suitsetamise, ümbruskonna saastega ja toitumisharjumisega.
Mõned taimed võivad pidurdada või aktiveerida kilpnääret. Nende tundmine aitab neid kasutada või siis vältida, kui teil on probleeme kilpnäärme kerge ületalitlusega või hüpotüreoidism. Mõõdukus ja ettevaatus on olulised, sellepärast esimeste sümptomite avastamise puhul on kõige targem minna ja konsulteerida arstiga.
Stressi täis elu, lisaks sellele hormonaalsed muutused ja kõikumised (menstruatsioonitsükkel, rasedus, menopaus) naistel viivad sageli kilpnäärme ülekoormuseni ja võivad kaasa tuua kilpnäärme ületalitluse. Enne selleni jõudmist, on mõned sümptomid, mis võivad sellele viidata, nagu kergesti ärritatavus, hüperaktiivsus, unetus, kiirenenud südamelöögid, kõhulahtisus, kaalu kaotus, lihaste nõrkus, katkised juuksed, kuumahood, mida saadab janu või sagedane higistamine ja libiido langus. Kui teil esinevad need sümptomid, peaksite te konsulteerima arstiga.
Nii kaua aga on hea tunda taimi, mis aitavad pidurdada kilpnääret. Paljud neist leiduvad meie igapäevasel toidulaual, nagu kapsas ja kõik ristõielised (brokoli, brüsseli kapsas, valge peakapsas, lehtkapsas) millel on peamine koht nende taimede seas, samuti ka mais mis pidurdab mõõdukalt kilpnääret samal ajal toimides ka põletikuvastaselt. Naeris, bataat, mädarõigas ja kaalikas võivad samuti kaasa aidata kilpnäärme rahustamisele, samuti ka sibul, millel on tähtis hüpoglütseemiline roll.
Harilik parkhein (Lycopus europaeus) on üks taimedest, mis võib aidata algava kilpnäärme ületalitluse korral. Lisaks oma toimevõimele kilpnäärme juures, pidurdab ta samuti sugunäärmete aktiivsust, mis on otseselt seotud kilpnäärmega.
Väsinud kilpnäärme aitamine.
Kilpnäärme alatalitluse esimesed sümptomid võivad olla väsimus ja jõuetus, kaalutõus, suurenenud külmatunne, mäluprobleemid, juustelangus... Selliste sümptomitega tuleks arstiga konsulteerida ja vältida toiduaineid, mis võivad pidurdada kilpnäärme talitlust (kapsas, bataat...) Mõned toiduained ja taimed võivad aga kilpnääret stimuleerida, nagu küüslauk. Vetikatel, nagu põisadru või pruunvetikatel on samuti ravivad omadused, samuti ka kaer ja aedsalvei, mida tuleb tarbida suure ettevaatlikusega ja arsti soovitusel. Sellepärast, et need viimased (kaer ja aedsalvei) on östrogeensed mida tuleb vältida kantserogeensel pinnal. On oluline teada, et kilpnääre on meie hormoonsüsteemi lahutamatu osa, tõeline keha orkestrijuht, mis reguleerib kellatäpsusega oma funktsioonid.
Kommentaare ei ole