Miks on vesi nii tähtis?   Kuna keha kaotab oma normaalse toimimise juures pidevalt vett – 2,5 kuni 3 liitrit päevas –, on selle...

Miks on vesi nii tähtis?

 

Kuna keha kaotab oma normaalse toimimise juures pidevalt vett – 2,5 kuni 3 liitrit päevas –, on selleks, et terve olla, vaja see vedelikukogus kehas taastada. Paraku tunnete janu alles siis, kui kehas on tekkinud vedelikupuudus. Seetõttu tuleb vett juua sageli ja mitte oodata, kuni tekkib janutunne. Selleks ajaks, kui on tekkinud janu, on keha vedelikusisaldus langenud juba 0,8 kuni 2%ni kehakaalust.

Siin on vaid mõned olulised ülesanded, mida vesi kehas täidab.

Sinu aju
Ajukude koosneb 85% ulatuses veest. Kui keha ei ole vedelikuga piisavalt varustatud, siis võib see hakata aju mõjutama ning tunned peavalu või koged keskendumisraskusi ja halveneb lühimälu. Isegi arvutusoskus ja psühhomotoorika kiirus võib väheneda. Seda põhjustab aju energiatootmise vähenemine vedelikupuuduse tõttu. Uurimused on näidanud, et juba siis, kui veepuudus kehas on ainult 1 kuni 2%, väheneb kiiresti keskendumisvõime.

Sinu veri
Veri sisaldab 95% vett, mis kannab keharakkudesse hädavajalikke toitaineid ja eemaldab rakkudest jääkained. Vedelikupuuduse korral ei toimi vererõhku reguleerivad protsessid ja vererõhk võib seetõttu tõusta. 




Sinu nahk
Nahk on nii kaalult kui ka pindalalt inimkeha suurim organ ja koosneb 70% ulatuses veest. Osa kehas sisalduvast veest aurustub iga päev naha kaudu. Töökeskkond, kütte- ja konditsioneerisüsteemid, madal õhuniiskus ja isegi seep ning muud puhastusvahendid võivad kahjustada naha pealmist kihti ja vähendada selle võimet niiskust endas kinni hoida. Kui keha vedelikukao kompenseerimiseks ei jooda piisavalt vett, võib nahk muutuda kuivaks, ning kui kreemi või ihupiimaga saab ravida vaid sümptomeid, siis parim lahendus on võtta klaas vett, ja niisutada nahka seestpoolt.

Sinu rakud
Iga rakk sinu kehas vajab toimimiseks vett. Inimkeha sisaldab keskmiselt 50–75% vett, millest 2/3 asub rakkudes. Kui kehas ei ole piisavalt vett, siis ei saa need rakud oma ülesandeid täita – näiteks toitaineid kehas vajalikku kohta toimetada ja jääkaineid eemaldada.

Sinu luud
Isegi sinu luudes on palju vett – umbes 22%. Vesi on vajalik ka liigeste tööks. Luude otstes paiknev kõhrekude säilitab endas vett ja pehmendab liigestevahelist hõõrdumist. Kui kehas on vedelikku piisavalt, liiguvad pinnad üksteise vastu kergesti, aga kui kõhres pole piisavalt vett, võib hõõrdumine seda kahjustada, mis viib liigeste kulumiseni ja tekkida võib valu või artriit.

Sinu süda
Süda koosneb 77% ulatuses veest. Kliinilised uuringud on näidanud, et piisav vedelikutarbimine võib parandada südame tööd ja vähendada südamehaiguste riski. 



Sinu neerud
Neerud koosnevad 80% ulatuses veest. Nende ülesanne on kehast vesilahustuvate jääkainete eemaldamine. Vedelikupuuduse korral ei toimi see protsess piisavalt tõhusalt ja see võib põhjustada neerude kahjustust. USA riiklik neeru-uuringute fond (National Kidney Research Foundation) soovitab neerukivide vältimiseks juua päevas kaks liitrit vett.

Sinu maks
Maks koosneb 73% ulatuses veest. Selle ülesanne on muuta keharasv kasutatavaks energiaks. Kui vähese vedelikutarbimise tõttu peab maks üle võtma ka osa neerude ülesandeid, koguneb kehasse üleliigne rasv, mis oleks piisava vedelikutarbimise korral maksas põletatud.

Sinu kopsud
Nii veidralt kui see ka ei kõla, vajab keha hingamiseks vett: kopsud koosnevad 85% ulatuses veest. Selleks, et omastada hapnikku ja eraldada süsihappegaasi, peavad kopsud olema pidevalt veega niisutatud. Keskmine inimene kaotab ainuüksi hingates päevas pool liitrit kuni liitri vett. Kui keha on vedelikupuuduses, üritab ta hingamisteede veekadu piirata, vabastades selleks histamiine, mis lukustavad kopsude kapillaarid. See vähendab veekadu, kuid raskendab hingamist.

Vesi ja vaimne töö

On selge, et tööviljakuse tagamiseks peame oma tegevusele keskenduma. Üks lihtsamaid ja väärtuslikumaid abivahendeid on selleks vesi. Inimese aju koosneb 85% ulatuses veest. Kui keha ei ole vedelikuga piisavalt varustatud, siis võib see hakata aju mõjutama ning tunned peavalu või koged keskendumisraskusi ja halveneb lühimälu. Isegi arvutusoskus ja psühhomotoorika kiirus võib väheneda. Seda põhjustab aju energiatootmise vähenemine vedelikupuuduse tõttu. 



Hiljuti väljaandes British Journal of Nutrition tutvustatud uurimustest selgus, et isegi kui keha vedelikukaotus on vaid 1–2%, väheneb kiiresti inimese keskendumisvõime. Teadlaste sõnul kannatasid katsealuste tähelepanu, seostav õppimisvõime, visuaalne taju, arvutusoskus, lühimälu ja loogiline mõtlemine. Nende mõjudega kaasnesid enamasti süvenev väsimus ja peavalud. Seetõttu pea meeles päeva jooksul vett juua, et vältida kognitiivsete võimete langust.

Vesi ja füüsiline töö

Uurimused on näidanud, et juba siis, kui keha vedelikusisaldus on vähenenud vaid 1–2%, väheneb kehaline sooritusvõime ja energia ning inimene tunneb väsimust. Kui vedelikukadu on 2%, väheneb füüsiline sooritusvõime 5–10%, ning kui vedelikukadu on üle 4%, väheneb kehaline sooritusvõime 20–40%. Sportlased teavad, et parima kehalise sooritusvõime huvides tuleb vett juua nii enne treeningut, treeningu ajal kui ka pärast treeningut.

Siin on mõned soovitused.

• Joo 2 tundi enne treeningut 2–3 klaasi vett.
• Joo 10–20 minutit enne treeningut 1–2 klaasi vett.
• Treenigu ajal joo iga 15 minuti tagant 1–3 klaasi vett.
• Treeningule järgneva paari tunni jooksul joo vähemalt 2 klaasi vett.
• Jätka pärast treeningut vedelikutarbimist seni, kuni uriin on selge.
• Parim on juua jahedat vett (10-15°), kuna keha omastab jahedat vett kiiremini kui sooje vedelikke.
• Parim on juua puhast vett, kuna jookides sisalduvad suhkrud ja elektrolüüdid võivad maos vedeliku imendumist aeglustada.

Allikas:  http://www.edensprings.ee/miks-on-vesi-nii-tahtis/