Vaade tagasi. Mõte edasi.

Ära vaata tagasi, mine alati edasi. Selline on sõnum, mis meid alati saadab. Ent me vaatame ju tagasi. Alateadlikult. Vaadates vanu häid fil...

Ära vaata tagasi, mine alati edasi.

Selline on sõnum, mis meid alati saadab.

Ent me vaatame ju tagasi. Alateadlikult. Vaadates vanu häid filme, mis panevaid meid end nii hästi tundma. Pooleteise tunni jooksul võimaldab see tunda end hästi, kergena, naerda...

Tunda ajastu hõngu.

Meil on oma lemmiktoidud, me küpsetame tihti samu asju aastast aastasse, jõuludest jõuludesse - ikka seapraad ja hapukapsad, ikka sült ja piparkoogid, ikka kõike seda, mis viib meid tagasi sinna aega, mille maitse ja lõhn meenutab läbikogetut, läbielatut.

Me ei söö toitu, me sööme mälestusi, me sööme tunnet, mida see meis tekitab.

Särisevad verivorstid, hapukapsalõhn, piparkoogid, kartulisalat, sült...

Me paneme toidusse oma hinge, oma südame.

Me anname edasi oma lastele mälestusi, et nemad omakorda suudaksid mäletada kõike seda, mida meie unustada ei taha ega saagi.

Ajastu hõng...

Aga millise ajastu?

Me ju ootame seda, samu filme, samu toite, sama kuuske, samu kinke, samu inimesi, samu mälestusi.