I nimese juures on nägemismeel väga keerukas süsteem. Meie nägemislaius ulatub 220 kraadist horisontaalselt kuni 170 kraadini vertikaalsel...
Inimese juures on nägemismeel väga keerukas süsteem. Meie nägemislaius ulatub 220 kraadist horisontaalselt kuni 170 kraadini vertikaalselt.
Meie võime asju näha on osalt tänu perifeersele nägemisele, see on see, mis annab meile globaalse idee sellest, mis meid ümbritseb. Me võime seega näha asju, mis ei ole otse meie silma all. Ainult, et perifeerne nägemine pole kaugeltki täiuslik. Ta ei ole nimelt alati tõepärane ja ei vasta sellele, mida me nägema peaksime ja see ei ole see külg, mis meid huvitab.
Paneb kahtlema? Tehke alljärgnev test: vaadake tähelepanelikult video keskel olevat väikest risti ja ärge keerake oma pilku sellelt märgilt kogu video vältel. Te täheldate, et staaride näod hakkavad muutuma kummalisel kombel.
Te saite aru, perifeerne nägemine töötleb informatsiooni, mis tuleb väljaspoolt meie otsesest nägemiskaugusest. Teiste sõnadega, kui üks asi on otse teie nina all, meie aju võtab arvesse ka pildid, mis seda lähedalt või kaugelt ümbritsevad. Sellegipoolest, need viimased on töödeldud halvemini, sest nad ei ole otse meie vaateväljas.
Antud olukorras, kui meie silmad on keskendunud märgile, mis ei liigu ja mis seetõttu on ilma igasuguse olulise infota ja mida on kerge omastada ( must põhi valge ristiga) niisiis meie aju katsub teha edusamme ja püüab keskenduda peamiselt perifeersele nägemisele (siin staaride näod). Nähes videod on ajul ainuke eesmärk: analüüsida, töödelda ja koguda kokku kõik pildid üheksainsaks. Tema eesmärk on seega kombineerida kõik näojooned kõikidest fotodest.
Sellepärast näeme me moonutatud nägusid, töö, mida me nõuame, on liiga keeruline realiseerimiseks sellel määral, kui silmadel ja ajul on väga vähe aega, et reageerida. Tõepoolest, niipea, kui üks pilt ilmub, ilmub juba kohe teine! Ja sellepärast võib tekkida hulluksminemise tunne!
Muljetavaldav, kas pole?
.png)
.png)
Kommentaare ei ole