Ma kartsin

M a kartsin... Ma kartsin olla üksi, kuni... õppisin iseennast armastama. Ma kartsin kukkuda läbi, kuni... sain aru, et kukun läbi, kui ma...

Ma kartsin...

Ma kartsin olla üksi, kuni...
õppisin iseennast armastama.

Ma kartsin kukkuda läbi, kuni...
sain aru, et kukun läbi, kui ma ei julge edasi minna.

Ma kartsin, et mind tagasi lükatakse, kuni
mõistsin, et ma pean rohkem iseendasse uskuma hakkama.

Ma kartsin valu, kuni...
mõitsin, et see on vajalik kasvamiseks.

Ma kartsin tõde, kuni...
avastasin valede inetuse.

Ma kartsin surma, kuni...
sain aru, et see pole lõpp, vaid algus.

Ma kartsin viha, kuni...
mõistsin, et see pole midagi muud, kui teadmatus.

Ma kartsin naeruvääristamist, kuni...
ma õppisin iseenda üle naerma.

Ma kartsin vananemist, kuni...
ma sain aru, et saan iga päevaga targemaks.

Ma kartsin seda, mida inimesed minust arvavad, kuni...
ma sain aru, et nagunii on neil minust mingi arvamus.

Ma kartsin minevikku, kuni...
ma sain aru, et minevik ei suuda mulle enam haiget teha.

Ma kartsin pimedust, kuni...
ma nägin tähevalguse ilu.

Ma kartsin muutust, kuni...
ma nägin, et ka kõige kaunim liblikas peab läbima suure muutuse.

Et meie elud oleksid iga päevaga rikkamad ja kui me tunneme, et murdume...
ärgem unustagem, et lõpus on alati midagi üha ilusamat.